Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Святой

верующий, угодивший Богу в том или ином роде жительства и подвига и канонизированный Православной Церковью, т.е. причисленный к лику святых для общецерковного почитания. К святым относятся по виду подвига праведные, преподобные, мученики, пророки, апостолы, благоверные, блаженные, бессребреники, исповедники и святители. Имена их указаны в Святцах, называемых также Месяцесловом. (См. также: Канонизация, Лик святых).

Pühak

usklik, kes on oma eluviisides või usuvägitegudes olnud Jumalale meelepärane ning kelle Õigeusu Kirik on pärast surma kanoniseerinud s. t. kuulutanud pühakuks üldkiriklikuks austamiseks. Pühakud jagunevad oma vägitööde iseloomu järgi õiglasteks, vagadeks, märtriteks, prohvetiteks, apostliteks, õigeusulisteks, õndsateks, kasupüüdmatuteks, usutunnistajateks ja pühadeks piiskoppideks. Nende nimed on ära toodud pühakute kalendris (vt. ka Kanoniseerimine).