Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Притвор

западная часть церковного здания, отделенная от храма стеной с дверью. Соответствовал двору ветхозаветной скинии, куда могли входить не только иудеи, но и язычники. В древности притвор христианского храма был открыт не только для оглашенных и кающихся второй степени («слушающих»), но и для еретиков, раскольников и язычников, желающих услышать слово Божие и поучение. Символически обозначал падший мир (средняя (трапезная) часть храма – мир идущих путем спасения, а алтарь – жизнь будущего века).

Kiriku eeskoda

kirikuhoone läänepoolne osa, mis on eraldatud kirikuruumist seinaga. Vastas Vana-Testamendi kogudusetelgi õuele, kuhu võisid tulla mitte ainult juudid, vaid ka paganad. Vanal ajal polnud kristliku pühakoja eeskoda avatud mitte ainult usuõppijatele ja teise astme patukahetsejatele (nn. «kuulajatele»), vaid ka eksiõpetajatele, kirikulõhes viibijatele ja paganatele, kes soovisid kuulata Jumala Sõna ja õpetusi. Tähistab sümboolselt langenud maailma (pühakoja keskmine (söögitoa) osa – pääsemise teed käivat maailma, altar aga tuleva aja elu).