Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Купол

верхняя шлемообразная часть храма, увенчанная крестом. Иногда именуется маковкой или луковицей. Знаменует собой восходящую к небу молитву народа церковного. Храм с одним куполом символизирует единство Бога и совершенство творения, с двумя куполами – два естества Богочеловека Иисуса Христа, с тремя – Св. Троицу. Четыре купола означают Четвероевангелие (см. Евангелие), пять куполов, где средний возвышается над остальными – Господа Иисуса Христа и четырех евангелистов, семь куполов – семь таинств Церкви и семь Вселенских Соборов.

Kuppel

pühakoja ülemine kiivrikujuline osa, mille tipus on rist. Vahel nimetatakse ka sibulkupliteks, aga tegelikult kujutavad kuplid küünlaleeki ja sümboliseerivad kirikurahva taeva poole tõstetud palvet. Ühe kupliga pühakoda sümboliseerib Jumala ühtsust ja loodu täiuslikkust, kahe kupliga – Jumal-Inimese Jeesuse Kristuse kahte loomust, kolmega – Püha Kolmainust. Neli kuplit tähistavad Nelikevangeeliumit, viis kuplit aga, kus keskmine on teistest kõrgem, Issandat Jeesust Kristust ja nelja evangelisti. Seitse kuplit sümboliseerivad Kiriku seitset sakramenti ja seitset Kogumaapealset Kirikukogu.