Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Иконоборчество

возникшее в начале 8 века еретическое движение против иконопочитания, ошибочно принятого за осужденное в Ветхом Завете идолопоклонство. Поощрялось властью: императоры-иконоборцы пытались таким образом распространить христианство среди народов, тяготеющих к исламу с его полным запретом изображений. Гонения на иконы начались при Льве III Исавре (717-741 гг.), продолжились при его сыне Константине V Копрониме (741-775 гг.) и внуке Льве IV (775-780). На иконоборческом соборе 754 г. 300 епископов единодушно осудили иконопочитание. Иконоборцы уничтожили десятки тысяч священных изображений (икон, фресок, скульптур) и преследовали тех, кто их хранил, в первую очередь монашество, бывшее главным защитником иконопочитания. Сын Льва IV Константин Порфирородный (780-797 гг.) под влиянием своей матери императрицы Ирины созвал VII Вселенский собор (787 г., Никея, Малая Азия), осудивший ересь иконоборчества и утвердивший догмат иконопочитания. Гонения возобновились при Льве V Армянине (813-820 гг.) и его преемниках. Окончательное восстановление иконопочитания произошло в 843 году в регентство императрицы Феодоры, в честь чего установлен праздник "Торжество Православия". С догматической точки зрения запрет на изображение Сына Божия отрицает полноту Его воплощения, следствие которого – Его принципиальная изобразимость. Кроме того, отвержение икон (и св. мощей) под тем предлогом, что поклоняться Богу можно только «в духе», есть дуализм манихейского толка, отвергающий возможность освящения материи (материя=зло). В защиту почитания икон выступали преп. Иоанн Дамаскин, Феодор Студит, константинопольские патриархи Герман, Тарасий, Никифор и др. Римские папы всегда твердо противостояли императорам-иконоборцам, что привело к дистанцированию Рима от Восточных Церквей и усилению притензий пап на особую роль во Вселенской Церкви. Но Римская кафедра, не пострадавшая от иконоборцев, не поднялась и до вершин сакрального понимания иконопочитания. На соборах во Франкфурте (794, инициатива Карла Великого) и Париже (825) служение перед иконами все же было признано идолопоклонством, хотя и не отрицалось их значение как украшений храмов. В исторической перспективе это привело Западную Церковь к замене сакрального церковного образа светским бездуховным полотном Ренессанса и, в качестве реакции на это, к восстановлению элементов иконоборчества в протестантизме.

Ikonoklasm ehk ikoonilõhkumine

(kr. k. eikōn «kuju, pilt» + klaō «teen katki, purustan») – VIII sajandi algul tekkinud hereetiline liikumine ikoonide austamise vastu, mis aeti ekslikult segi Vanas Testamendis hukkamõistetud ebajumalakummardamisega. Ikoonilõhkumist toetas ka riigivõim: ikonoklastidest Bütsantsi keisrid püüdsid sel kombel levitada kristlust rahvaste hulgas, kes kaldusid islamiusku tolle täieliku kujutamiskeeluga. Ikoonide tagakiusamine algas Leon III Isaurialase ajal (717-741), jätkus tema poja Konstantinos V (741-775) ja pojapoja Leon IV (775-780) ajal. 754. aastal toimunud ikonoklastilisel kirikukogul mõistsid 300 piiskoppi ikoonide austamise üksmeelselt hukka. Ikonoklastid hävitasid kümneid tuhandeid pühakujusid (ikoone, freskosid, skulptuure) ja kiusasid taga nende hoidjaid ja kaitsjaid, eelkõige mungaelupidajaid, kes olid ikoonide austamise põhilised eestvõitlejad. Leon IV poeg Konstantinos Porphyrogennetos (780-797) kutsus oma ema keisrinna Irene õhutusel kokku VII Kogumaapealse Kirikukogu (787, Väike-Aasias, Nikaias), mis mõistis hukka ikoonilõhkumise väärõpetuse ja kehtestas ikoonide austamise dogma. Tagakiusamised algasid uue hooga Leon V Armeenlase (813-820) ja tema järeltulijate ajal. Ikoonide austamine taastati lõplikult 843. aastal leskkeisrinna Theodora poolt ning selle auks on sisse seatud ka Õigeusu püha. Dogmaatilisest seisukohast tähendab Jumala Poja kujutamise keelamine Tema lihakssaamise täiuse eitamist, sest lihakssaamise tulemuseks oligi Tema põhimõtteline kujutatavus. Peale selle on ikoonide (ja pühade säilmete) eitamine sel ettekäändel, et Jumalat võib kummardada ainult «vaimus», maniluse väärõpetus, mis eitab mateeria pühitsemise võimalust (mateeria on kurjast). Ikoonide austamise kaitseks astusid välja Damaskuse püha Johannes, püha Theodoros Studiit, Konstantinoopoli patriarh Germanos, Tarasios, Nikephoros jpt.. Rooma paavstid seisid alati kindlalt vastu ikonoklastidest keisritele, mis viis Rooma eemaletõmbumiseni Ida Kirikutest ja paavstide pretensioonide tugevnemiseni nende erilise rolli suhtes Kogumaapealses Kirikus. Kuid pildirüüstamisest puutumata jäänud rooma piiskopitool ei tõusnud ka ikoonide austamise sakraalse mõistmise kõrgusele. Frankfurti (794, Karl Suure initsiatiivil) ja Pariisi (825) kirikukogul tunnistati ikoonide ees teenimine ikkagi ebajumalakummardamiseks, ehkki mööndi nende tähendust pühakojakaunistusena. Ajaloolises perspektiivis viis see Lääne Kiriku sakraalse kirikukujutise asendamiseni ilmaliku vaimsusetu renessansi maalikunstiga ja (reaktsioonina sellele) ikonoklasmi elementide taaselustamiseni protestantismis.