Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Икона

(греч. «образ») – живописное изображение Святой Троицы, Господа Иисуса Христа, Божией Матери, Ангельских сил, святых, а также священных событий, написанное в соответствии с церковными иконописными канонами и освященное по церковному чину. Иконы существовали с самого начала христианства (согласно церковному преданию, евангелист Лука написал известные и почитаемые в Православии образы Божией Матери, ныне именуемые Владимирским, Смоленским, Иерусалимским). Догмататически иконопочитание было осмыслено и утверждено на Седьмом Вселенском соборе (787 г.), осудившем ересь иконоборчества. Икона обычно вешается на стену иди ставится на специальную полку в иконостасе, но может быть предназначена для положения на аналой (аналойная икона), для ношения на груди (нательная иконка), для помещения над входом в храм или монастырь (надвратная икона).

Ikoon ehk pühakuju

(kr. k. eikōn «kuju, pilt») – Püha Kolmainuse, Issanda Jeesuse Kristuse, Jumalasünnitaja, inglite, pühakute, aga samuti pühade sündmuste maalitud kujutised, mis teostatud kooskõlas ikoonimaalimise kiriklike kaanonitega ja kirikukorra järgi pühitsetud. Ikoonid eksisteerivad kristluse algaegadest alates (kirikupärimuse järgi maalis evangelist Luukas üldtuntud ja Õigeusu Kirikus väga austatud Jumalaema kujutise, mis praegu kannab nime Jumalaema Vladimiri, Smolenski ehk Jeruusalemma ikoon). Dogmaatiliselt sõnastati ikoonide austamine Seitsmendal Kogumaapealsel Kirikukogul (787), mis mõistis hukka ikoonilõhkumise väärõpetuse. Ikoon riputatakse tavaliselt seinale või asetatakse ikonostaasis spetsiaalsele riiulile. Samuti võidakse asetada ikoon analoogile (analoogikoon), kanda seda kaelas rippuvana rinnal (rinnaikoon) ehk paigutada pühakoja või kloostri sissepääsu kohale (uksepealne ikoon).