Православный русско-эстонский толковый словарь >>

Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik >>

Арианство

ересь начала 4 в., основанная Александрийским пресвитером Арием, который учил, что Сын не вечен, сотворен и имеет начало, хотя и был создан Отцом прежде всех вещей; что Отец по Своей воле сделал Его Богом, но Он меньше Отца по Божеству, свойствам и славе; что Отец через Сына как через орудие создал все сущее, а Дух Святой был создан Сыном как Его орудие для сотворения мира. Проповедь Ария имела успех. Для прекращения споров был созван 1-й Вселенский Собор в Никее (325), принявший Никейский символ веры с его анти-арианским исповеданием Сына как «от Отца рожденного, несотворенного, единосущного (омоусиос) Отцу». Упорствующего Ария собор отлучил от Церкви, а император отправил в ссылку, где он и умер 10 лет спустя. Тогда же его последователи вернули себе влияние в Церкви и подвергли изгнанию православных «омоусиан» во главе с Афанасием Великим. Впоследствии ариане пытались сформулировать компромиссное вероучение, заменяя православное «единосущен Отцу» различными близкими по виду определениями типа «подобосущен», «подобен во всем» и т.д. Тем не менее, 2-й Вселенский Собор (381) повторно осудил учение ариан, и они утратили власть в Константинополе. Но арианская ересь еще долго сохранялась среди варварских народов благодаря своей простоте и близости к понятиям язычников, так как Триединство Божества она по сути подменяла иерархией многобожия (Сын меньше Отца, а Дух Святой меньше их обоих и вообще не Бог). Остготы, вестготы, вандалы и лангобарды исповедовали арианство до 6-7 вв., подвергая жестоким гонениям православных христиан.

Arianism

IV sajandi alguse väärõpetus, mille algatajaks oli Aleksandria bresbüter Areios (lad Arius, srn. 336), kes õpetas, et Poeg ei ole igavene, on loodud ja Tal on algus ajas; olgugi et Isa lõi Ta enne kõiki asju; et Isa tegi Ta oma tahte kohaselt Jumalaks, kuid oma jumalikkuselt, omaduselt ja ault on Ta isast väiksem; et Isa lõi Poja kui tööriistaga kõik olemasoleva, Poeg aga omakorda lõi Püha Vaimu nagu oma vahendi maailma loomiseks. Areiose kuulutusel oli edu. Vaidlustele piiri panemiseks kutsuti kokku I Kogumaapeale Kirikukogu Nikaias (325), mis võttis vastu Nikaia Usutunnistuse selle ariaanidevastase Poja tunnistamisega Isast sündinuks, mitte looduks, ja Temaga üheloomuliseks (homoousios). Oma õpetuse juurde kindlaks jäänud Areiose heitis kirikukogu osadusest välja, keiser aga saatis asumisele, kus ta kümme aastat hiljem ka suri. Siis aga said Areiose järgijad oma mõju Kirikus tagasi ning pagendasid omakorda õigeusulisi homoouslasi eesotsas Athanasios Suurega. Hiljem püüdsid ariaanid kujundada välja kompromissvormeleid, asendades õigeuskliku «Isaga üheloomuline» mitmesuguste pealtnäha sarnaste määratlustega nagu «olemuslikult sarnane» (homoiūsios), «kõiges sarnane» jne.. Sellest hoolimata mõistis II Kogumaapealne Kirikukogu (381) arianismi teistkordselt hukka ning see kaotas Konstantinoopolis mõjuvõimu. Kuid ariaanide väärõpetus säilis veel kauaks barbarirahvaste hulgas tänu oma lihtsusele ja kohandatavusele paganlike mõistetega, kuna sisuliselt asendas see õpetus Kolmainsa Jumala paljude jumalate hierarhiaga (Poeg on Isast väiksem, Püha Vaim aga neist mõlemast väiksem ja üldse mitte Jumal). Idagoodid, läänegoodid, vandaalid, langobardid jt. tunnistasid arianismi kuni VI-VII sajandini, kiusates taga õigeusklikke kristlasi.