Narva-Jõesuu Jumalaema Kaasani Ikooni kirik

Ehitamise aeg: Ehitatud 1868.a Merekülas Jumalaema Kaasani ikooni auks. Kirik on üle toodud Narva-Jőesuu asulasse 1948. aastal

Kiriku pühitsemine: 28. augustil 1948 Tallinna ja Eesti piiskopi Issidori (Bogojavlenski) poolt

Narva-Jõesuu suvitusrajoon asub Narva jõe suudmes, vasemal kaldal. Selle koha kõige vanem nimetus on saksapärane Hungersburg – “näljane linn”. 1873. aastast alates kujunes see koht Peterburi ja Moskva ülikkonna lemmiksuvituskohaks, kuulsaks kuurordiks, Balti ranniku pärliks. Narva-Jõesuus ja selle ümbruskonnas on puhanud sellised kuulsad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad nagu I. Repin, I. Šiškin, P. Tšaikovski, N. Leskov, I. Gontšarov jt.. Mõjukatest Moskva ja Peterburi suvitajatest, aga samuti kohalikest elanikest moodustati ehituskomitee ning saadeti vastavad palvekirjad kiriku ehituse loa saamiseks. Raha pühakoja ehitamiseks laekus mitte ainult aleviku elanikelt ja suvitajailt; nii näiteks annetas keiser Aleksander III 5000 rubla, Narva linn 6000 rubla ja tasuta ehituskrundi, Pühim Sinod aga eraldas 2000 rubla. Sama suur summa laekus ka Balti Õigeusu Vennasteseltsilt.

Pühakoja nurgakivi piduliku pühitsemise viis 5. augustil 1890 läbi Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev), keiser Aleksander III-a, keisrinna Maria Fjodorovna ja teiste keisriperekonna liikmete osavõtul. Keiser asetas oma käega paigale nurgakivi ja mündi selle sisse. Piiskop Arseni pühitses valmis kiriku 17. augustil 1893 pühale apostlisarnasele vürstile Vladimirile. Viiepäine vene stiilis kivist kellatorni ja ristikäikudeks mõeldud suletud galeriidega kirik kõrgus Narva jõe vasemal kaldal ja see ehitati arhitekt A. Ivanovi projekti järgi. 1944. aastal lasid taganevad saksa väed kiriku õhku.

1945. aasta detsembris toimus koguduse üldkoosolek, kus otsustati paluda luba tuua purustatud pühakoja asemele Mereküla Kaasani kirik. 1946. aasta algul saadigi Tallinna ja Eesti ülempiiskop Paveli (Dmitrovski) õnnistus, kuid võimud lubasid paigutada Mereküla kiriku üksnes uue linnaturu juurde, kus see seisab tänase päevani. Mereküla väike puukirik oli rajatud 1867. aastal ning pühitsetud Jumalaema Kaasani ikoonile. Ehituse eestvedajaks oli olnud aastatel 1866-67 Narvas teeninud Peterburi vaimulik Aleksander Gumilevski. Kirik oli ehitatud palkidest ning kaetud liitekohtadest kullatud valge plekiga. Tema tekkelugu kirjeldab N. Leskov oma teoses “Tara”. Kirik kuulus Narva Issanda Muutmise peakiriku alluvusse. Sõja ajal põles kogu Mereküla maha, kirik jäi aga imekombel alles. 1947. aastal viidigi kirik üle uuele kohale. Kahjuks oli hävinud pühakoja nikerdatud puitkuppel ja osaliselt ka nikerdatud katusekaunistused. 28. augustil 1948 pühitses Tallinna ja Eesti piiskop Issidor (Bogojavlenski) selle kiriku pühale apostlisarnasele vürstile Vladimirile.

30. jaanuaril 2013.a. sai kogudus Narva ja Peipsiveere piiskopi Laatsaruse õnnistusel tagasi oma endise nimetuse – Jumalaema Kaasani ikooni auks.

 

Panoraamid:

 

 

Aadress: Vabaduse 63, 29023 Narva-Jőesuu, Ida-Virumaa

 


Moskva Patriarhaadi Eesti Őigeusu Kirik
Pikk 64-4, 10133 Tallinn, Eesti

Telefon: +372 641 1301
Faks: +372 641 1302
E-mail: